Reisi algus ja Itaalia

30.mail alustasime oma kauaplaanitud reisi. Välja sõitsime keset ööd umbes kell 3, et jõuda ilusti hommikul Itaaliasse. Reisiseime väikese autoga (Fiat Punto) ja olime neljakesi. Alguses sõitsime läbi Shveitsi, kus olid imelised vaated mägedele, kahju, et pilte ei saanud teha.

Itaalia

Milano
Hommikul kella 8 paiku jõudsime Milanoss. Esialgu oli meil plaanitud veeta seal terve päev, aga sinna jõudes oli näha, et terve päev oleks olnud liiga palju. Milano on Itaalia majanduslik keskus ja nagu ka reisijuhis kirjas oli, on tegemist elava linnaga, kus on piiramatud võimalused meelelahutuseks ja poodlemiseks, aga vaadata ei ole just eriti palju. Kuna me ei plaaninud seal ööbida, siis lahkusime Milanost pärast paaritunnist tutvumist sealsete vaatamisväärsustega.

Verona
Verona ei olnud meie esialgses plaanis, aga kuna see jäi tee peale, siis otsustasime seda Romeo ja Julia linna külastada ja ei kahetse kohe üldse. Linn oli väga ilus ja ilm oli ka seal ilus, veetsime seal tunde lihtsalt ringi jalutades. Seal sai alguse ka meie erinevate jäätiste proovimine ( igas linnas sõime vähemalt ühe jäätise, aga tavaliselt isegi rohkem :)). Hilisel pärastlõunal alustasime sõitu ööbimiskohta Veneetsia lähedal.
Sõit sinna kulges ilusti kuni järsku, umbes 10km enne kämpingut, kuulsime mingit imelikku häält- summuti kukkus autol praktiliselt küljest ära. Alguses ei teadnud kohe mida teha, peatuseime ühes bensiinijaamas, kus meid aitasid väga abivalmid itaalia politseinukud:) Üks võttis jaki seljast ja ronis auto alla ja võttis summuti ilusti küljest ära ja soovis head reisi. Natuke oli keelebarjäär ka, aga saime asjad ilusti seletatud.
Ööbisime kämpingus Veneetsia külje all, meil oli 2 telki nelja peale mõlemas 2 nari. Suhteliselt hea koht ööbimiseks.

Veneetsia
Pühapäev oli tervenisti Veneetsia päralt- imeilus linn, kuid mitte minu lemmik. Põhjus võis olla ilmas, hommikul sadas isegi vihma ja üldse oli tuuline ja külm. Sellegi poolest nautsime pikka päeva jalutades mööda kaootilisi tänavaid, üritasime näha nii palju kui võimalik selle lühikese aja jooksul. Sõime itaalia jäätist ja kiirtoitu ning vaatasime ka erinevaid suveniire, aga nagu tavaliselt ei suutnud ma mitte midagi otsustada.
Õhtul kui tagasi kämpingusse jõudsime, olin enda üle uhke, suutsin ära tunda ungari keele. Seal oli suur grupp ungarlasi(üle 20 ja nii noori kui ka vanemaid), kes olid tulnud Veneetsiasse mingisugusele paadiüritusele. Istusime ja rääkisime nendega päris pikalt, nad pakkusid kodus tehtus veini ja palinkat. Tore oli.
Hommikul saime uue summuti ja suundusime Sloveeniasse.